Tegelikult peaksin ma praegusel hetkel pingsalt oma Hamlet'i essee kirjutamisega tegelema, aga kohe üldse ei kisu sinna poole, täna olen juba nii umbes 2,5 h selleks hoogu võtnud. No ei õnnestu. Enne vaatsin küll Hamleti'st 2000.aastal tehtud filmi, kuid ka see ei suutnud õigesse esseetamis-meeleollu viia.
Aaa, sain alles täna teada, et Once võitis parima laulu Oscari. Nüüd peab küll filmi lõpuni vaatama.

Eelmisel korral kui kirjutamise lõpetasin, mainisin, et järgmisel päeval on 8.30 kooli minek.....Ja arvake nüüd, mis kell ma üles tõusin?
Variandid on järgmised:

a)7.30?
b)7.56?
c)8.08?
d)8.18?
e)8.25?

raske nuputamisel...

...mis muu kui variant e) saab olla õige vastus, seega tundub mulle, et mu järgmine sess ei pruugi õigel ajal eksamile jõudmise osas sugugi edukam tulla, kui viimane:S
Igal juhul, ütleme et nii kiiresti pole ma veel see aasta kooli jõudnud:)...nõuan rekorditeraamatusse oma nurka.
Eile käisin oma "ema" kutsel välismaalastega bondimas. Enne seda oli Ameerika koosolek ja mina olin siis see, kes poole pealt püsti tõusis, tooli oma kohale tagasi tõstis ja teiste koosolekupidajate vaikiva hämmastuse (ja arvatavate pahakspanevate pilkude) saatel ruumist välja sammus. Nii piinlik, nii piinlik......aga ma vähemalt läksin kohale ja harjutasin oma approache ja värke ning olin muud moodi igati tubli.
Järgmiseks suund Beer Place'i, või kuidas iganes selle õige nimi on. Tegu siis Erasmuse korraldatud üritusega, kus välistudengid ja kohalikud saavad erinevaid keeli õppida. Alguses läksin prantsuse keele lauda, et oma "ma söön su ääle" veel midagi juurde õppida. No tegelt oskan ma nüüd juba j'mappelle Regina, je suis étudiante, j' étudie l Universite de Tartu ja nati veel öelda. Vot nii äge olengi:P Aga kui olin nii öelda prantsuse keele laua taha prantsatanud (sellel sõnal kohe teine varjund nüüd juures ju:D), sai mulle selgeks, et minu nappide "ma söön su ää"-oskustega seal küll eriti midagi peale hakata pole, sest minu esialgne lootus omale privaat tuutor saada ei saanud kohe kuidagi teoks. Selle asemel kuulsin katkematut nasaalide ja "pehme" keele vada ning loobusin üpris varsti oma omakasupüüdlikust French friendi unistusest. Edasi suundusin sakslaste lauda, kus toimus enamus vestlusest inglise keeles (nagu tegelikult enamikus laudades), kuigi oma über-wunderbar-brilliantes Deutch'i sain ka ikkagi veidi purssida. Ja mingi osa ajast rääkisin ka native speakeritega ehk istusin Ameerika tüdrukute lauas, kuhu eksisid mõneks ajaks ka kaks inglise poissi. Sai rääkida küll, aga nad, Ameeriklased ei olnud kõige sõbralikumad, tundusid sellised veidi üleolevad ja olukorrast mitte eriti vaimustuses olevat. Igatahes, jutt ei olnud nendega väga pikk ja ülejäänud osa õhtust veetsin sakslaste lauas. Peale kultuurilise põimumise sain ma sellel õhtul ka ühte uutmoodi põimumist kogeda....nimelt õlle, malibu, mahla, siirupi ja vb veel mingi kraami kokteiliks integreerumist. Päris nauditav oli, kui arvestada minu senist "õllesõprust".
Pärast oli juba meie tavaline klubikäik, kus ma ennast parajaks emoks lürpisin, kuid suurem osa sellest õnnestus mul pärast tanstu vihtudes maha karata.
Kokkuvõtteks. Meeldejääv oli, kuid loodetud kohalikku uut Foreign Friendi ma ei leidnudki..nuuks...vb olla järgmine kord siis.